Vitriininäitus

Näituse fotod

Näituse videod

Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus.

Auhinda hakati välja andma 1965. aastal. Oli vahepeal keelustatud nõukogude võimu poolt, taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. Auhinda annab välja Alatskivi vald koos Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja Liivi Muuseumiga.

Leht on tehtud Mari-Liis Rüütli Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus 2017. a. sügisel olnud näituse materjalide põhjal ja seda täiendatakse jätkuvalt.

Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks koostasime Tammelinna raamatukogus näituse eesti raamatutest alates Vabariigi sünnist kuni tänapäevani. Raamatud valisime põhimõttel — üks autor ja üks teos. Iga autori puhul pole valitud raamat kindlasti peateos, aga seda rikkam ja mitmekülgsem on käesolev näitus. Kindlasti on kirjanike puhul huvitav jälgida erinevaid elusaatusi ja ameteid, mida üks või teine autor on elu jooksul pidanud. Antud näituse puhul on pearõhk siiski eesti raamatul, erinevatest aegadest — ehk iga teos on oma ajastu nägu.

Raamatute valikul peame oluliseks seda, et oleks esindatud ühelt poolt nii tüvitekstid eesti kirjanduses ja tuntud kirjanikud, kuid teiselt poolt ka pöörata tähelepanu luuletajatele, näitekirjanikele ja vähem tähelepanu pälvinud teostele. Näitus tervikuna annab aimu sellest rikkusest, mis meil eestlastena oma kirjanduse näol olemas on. See näitus on kindlasti ka üks suur lugemissoovitus. Hea võimalus tutvuda eesti kirjandusega meie kõigi suurel sünnipäeval.

Näituse koostajad Karmen Velitschinsky ja Mari-Liis Rüütli

See lehekülg on pühendatud peamiselt viikingitele ilukirjanduses ja on näituse “Viikingid ilukirjanduses — romantiseeritud julmurid” virtuaalne väljund, aga leht täieneb vastavalt ilmuvale ja silmahakkavale edasi.

Lehte peavad ja häid lugemiselamusi soovivad Triin Võsoberg ja Tiina Sulg Tartu Linnaraamatukogust

Stalkerid.wordpress.com

Kogu info auhinna kohta on kokku kogunud Tiina Sulg.

Filmikunst on kirjandusega tihedalt seotud - romaanist, näidendist, jutustusest või isegi miniatuurist tehakse stsenaarium ning filmis muutub tekst visuaalseks, näitlejad ja operaator toovad meieni selle, mida stsenarist ja režissöör lugedes nägid. Seega väärib kodumaise filmi 100. tähtpäev tähistamist ka raamatukogudes.

Esimene kirjanduse ekraniseering “Vigased pruudid” E. Vilde naljaloo põhjal valmis 1929. aastal (režissöörid K. Märska ja J. Loop). 2011.a. linastus F. Dostojevski samanimelise romaani ainetel film “Idioot” (režissöör R. Sarnet). Neist kahest verstapostist sai näitus ka pealkirja.

Teiste Eesti filmide Eesti filmide lühitutvustused ja vaata ka Eesti filmide nimekiri.

Näituse koostasid: Piret Kiivit, Kadri Rohi, Kaja Kleimann

Abiks olid: Külli Peegel, Triin Võsoberg, Katrin Raid, Linda Jahilo, Toomas Griin

Kliki pildil, mida tahad lähemalt näha. Avanenud pildilt saad pildi serva ilmuva noolekese abil ka otse järgmisele või eelmisele pildile liikuda.